Aasta 2011 saab läbi ja on kokkuvõtete tegemise aeg. Jahi St. Iv meeskond osales sel aastal lausa kahel purjelaevade regatil ja STI Eesti Noorte Purjeõppeseltsi egiidi all seilas Eesti lipp koos teiste suurte purjelaevadega kaasa ja samuti lehvis lipp TSI aastakonverentsil.
Tekst: Madis Rallmann, St Iv jahimeeskonna liige:
The Tall Ships Races 2011 ja The Culture 2011 Tall Ships Regatta kokkuvõte
Toulonis TSI aastakonverentsil saime palju infot ja tagasisidet selle aasta regattide kohta just selles osas, mida ise kohal olles on väga raske hinnata ning sellest infost koorus välja kaks teemat: esiteks on ka Euroopas hetkel rasked ajad nagu meilgi. Äri ei lähe nii hästi kui varem ja see kõik on mõjutanud just võõrustavate sadamate võimalusi ja nende käsutuses olevaid vahendeid.
Teiseks kuna TSR regati sadama projekti alustatakse keskmiselt 4-5 aastat enne regatti, siis kõik korraldajad, nii rahvuslikud purjeõppeseltsid kui ka linnad rääkisid kulude kokkuhoidmisest ja uute, seni kasutamata vahendite leidmisest.
Tavaline regatisadama korraldus on järgmine: kohalik rahvuslik purjeõppeselts koostöös võõrustada sooviva linnaga loovad ühise organisatsiooni, mis hakkab laevastiku vastuvõttu organiseerima. Enamasti maksab linn suurema osa eelarvest, ülejäänud 25-35% tuleb koguda sponsoritelt. Lisaks sellele peab iga võõrustav sadam tooma merele vähemalt sada noort, kas sponsorite või noorte enese rahadega ning tagama suurtele purjelaevadele teenistuse korporatiivlõunate, ürituste ja muu sellise näol. Purjejahi ülalpidamine on kallis, kuid veel kallim on pidada suuri purjelaevu nagu MIR, CHRISTIAN RADICH, SEDOV jt. Loomulikult pakuvad linn ja sadam programmi tervele laevastikule: kultuuri- ja spordiüritusi ning pidusid pea 3000 meeskonnaliikmele, pidulikku vastuvõttu kaptenitele ja laevaohvitseridele.
Tekib küsimus, et miks peaks üleüldse tegema midagi sellist, eriti veel praeguses majandusseisus? Miks võtta ette raske 4-5 aastane töö ja tuua oma riiki ja linna The Tall Ships Races regatt? Vastus on lihtne ja selge – ühiskondlik ja majanduslik kasu. Seda argumenti toetavad reaalsed faktid nii varasematest aastatest kui ka 2011 aasta kokkuvõttest.
Aastal 2011 toimus 2 eraldiseisvat võistlust – The Tall Ships Races 2011 Atlandi ookeanil ja The Culture 2011 Tall Ships Regatta Läänemerel.
The Tall Ships Races 2011 algas Iirimaalt, koosnes 3 võidusõidust ja ühest cruise-in-company etapist ning peatus 5 võõrustavas sadamas ja 12 cruise-in-company sadamas. Selle aasta võõrustajad olid elanike arvu järgi suuruselt meie Pärnu ja Tartu mõõtu linnad (40-60 tuhande kanti) ja kõige väiksem linn oli Lerwick, kus elanikke vaevu 8000. Cruise-in-company sadamateks olid pisikesed kalurilinnad, mis vaevu linna mõõdu välja andsid, aga ka väiksemad rannikulinnad.
Pilt purjelaevade paraadilt Turus
Osales 87 purjelaeva 15 riigist ja pea 7000 meeskonnaliiget 30 erinevast riigist. Kõige vähem pealtvaatajaid käis Shetlandi saartel, kus külastas sadamat ligikaudu 27000+ pealtvaatajat, kuid arvesse tuleb võtta ka fakti, et Shetlandi saartel elab 2009. aasta andmetel 22 210 elanikku. Lisaks olid kõik hotellid pungil turiste täis. Waterfordis ja Halmstadis, kus elanikke sama palju kui Pärnus, käis pealtvaatajaid kolme päeva jooksul vastavalt 500 000 ja 400 000. Ka Stavangeris käis 500 000 pealtvaatajat. Peavõidu sai Glasgow satelliitlinn Greenock, kus külastajaid käis ca 800 000.
Kogu regatt sai meediakajastust üle 16 miljoni euro eest. Laevade pardal said sponsorid korraldada 125 väga eksklusiivset pidu ja vastuvõttu.
The Culture 2011 Tall Ships Regata toimus Läänemerel. Kuigi laevu osales sellel vähem kui põhiregatil, ei jäänud pealtvaatajate arv põhiregatile grammigi alla. Pealtvaatajatele, äridele, sadamalinnadele ja meediale lisandub veel linnale osaks saanud tähelepanu, linnaelanike rahulolu ja uhkus oma linna üle.
Kui vastuvõtt sadamas on hästi organiseeritud, siis jääb see üle 3000 laevadel viibivatele Euroopa noorele igavesti meelde kui koht, kuhu tasub alati tagasi tulla. Lugusid oma seiklustest räägitakse veel sadadele ja jagatakse muljeid sotsiaalmeedias. Halmstadi näitel saab öelda, et Rootsi lääneranniku väike ülikoolilinn pidas antud sündmust Halmstadi ajaloo parimaks ürituseks ja linnaelanikud tundsid saavutatu üle tohutut uhkust. Samasugust tagasisidet tuli Waterfordist, Turust ja Gdynia esindajatelt. Kõik need linnad väljendasid soovi kandideerida TSR regatisadamaks ka tulevikus. Olenemata rasketest aegadest on Iirimaal Dublin regati viimaseks sadamaks ka 2012. aasta regatil.
Ja mis kõige tähtsam lisaks sadamamelule: Osalevatel noortel on võimalik kogeda midagi täiesti uut, saada eluks äärmiselt vajalikke oskusi, olgu selleks siis meeskonnatöö, eneseületamine, purjetööd ja karm meri või hoopis söögitegemine, koristamine, elamine piiratud võimalustes ja ilma interneti ja mobiilsideta. Kõik see kokku on hindamatu kasu nii noortele endile kui pikas perspektiivis saatjariigile tervikuna.
Kokkuvõtteks võib öelda, et kahtlemata on hetkel rasked ajad. Euroopas on mitmeid sisemisi probleeme ja raha on kõigil vähe, kuid sellest olenemata on The Tall Ships Races regatid sündmus, mis paneb ka kõige kaugemate ja isoleeritumate paikade elu ja majanduse keema, toob linnadesse sadu tuhandeid külalisi ja loob peomeeleolu, mida jäävad kõik linnad tagasi igatsema. Laevastik on juba iseenesest suurejooneline, ka ilma ühegi kohviku, kontserdi või pidustuseta, lihtsalt vaid vaadates sadamasse tulles ja kai ääres seistes. See on pilt, mida mäletatakse igavesti ja millest räägitakse aastaid.
Regatisõidud on peegeldus minevikust, ajast mil merd sõideti oskuste ja kogemustega, mitte diiselmootori ja GPS-ga. The Tall Ships Races on noorte elu mõjutav sündmus, regatid aitavad kasvada võimekail ja enesekindlatel inimestel, kellele jääb alatiseks soe mälestus purjetamisest, merest, purjekatest, meeskonnatundest ja sõprusest.
race
P.S Tähele tasub panna ka seda, et aastal 2013 läbib regatt TSR osaliselt Väinamerd (Regatilinnadeks on Helsingi ja Riia).
Teksti allikas: STI Eesti
